Vana-eesti massaaž ehk soonetasumine

          Massaaž - see on lõõgastav ja naudingut pakkuv teraapia, mida suur enamus meist armastab. See on kasulik meie kehale ja vaimule - vähendab lihaspinget, tõstab lihastoonust, parandab lümfi- ja vereringet, stimuleerib siseorganite tööd; mõjutab autonoomset närvisüsteemi, tekitades lõdvestumise tunde ja soodustades stressiga toimetulekut. Massaaž pole mitte ainult konkreetne tegevus, vaid masseerija poolt käivitatud protsess, millele keha reageerib ja mis toimib keha talitlust stimuleerivalt, ennetades tõhusalt haiguseid.
        Massaažiteraapiaid on palju-palju, kõige levinum on ilmselt rootsi massaaž (sageli klassikalise massaaži sildi all), kõvasti populaarsust on kogunud ka erinevad idamaised stiilid, mõnevõrra vähem teatakse aga muistsete eestlaste olemust ja väge kandvat vana-eesti massaaži.

Mis on vana-eesti massaaž?

        Ennevanasti said inimesed siin Maavallas (loe: Eestimaal) oma hädadega ise hakkama: tegid ravimtaimedest tõmmiseid ja salve, vihtlesid saunas end priiks keha mustusest ja hinge negatiivsusest ning oma valutavaid liikmeid mudisid ise või lasid seda teha lastel ja kaasal. Vaid tõsisemate tõvede korral pöörduti küla targa poole. Tol ajal olid igas peres oma kindlad võtted, mida soonte lunastamiseks (massaažiks) kasutati. Kahjuks levis tollane tarkus vaid suukaudselt, sest kirjaoskuse levik oli aeglane ning kõik kirjapanijad olid peamiselt mõisausku ega pööranud tähelepanu talurahva tervendusviisidele. Tänu Alar Krautmanile on pärimuslikud soonetasumise võtted aga üles nopitud, kirja pandud, tervikuks seotud ning tänapäeva inimese tarvis kaasajastatud. Tunneme seda massaažistiili vana-eesti massaaži ehk soonetasumisena.
        Soonetasumine on läbi riiete matil sooritatav muljumine, mudimine, venitamine, sõtkumine, pigistamine, kloppimine, hällitamine ja väestamine. See on pehme, kuid sügavalt toimiv teraapia, milles on meie esivanemate iidne tarkus teha teisele head, teha väe ja südamega. 'Massaaž võib olla valus, kuid peab olema mõnus!' on üks peamisi Alari õpetussõnu oma Terviseakadeemia õpilastele. 

Soonetasumise võtted

        Erinevalt teistest massaažiliikidest on soonetasumine seotud nii liikumise, keha töötlemise kui ka rütmiga, kulgedes veidi venitavalt, nagu regilaul. Ta sisaldab palju keha loksutamist ning kohati ka kliendi enda aktiivsust ja liikumist. Valdavalt tehakse vana-eesti massaaži ilma õlita läbi riiete, võimaldades ravivõtete toimel sügavamale pääseda ning andes kliendile tänu rõivastusele turvalisema tunde. Teraapiale lisab tuge nii massööri kui ka kliendi hingamine, sisse hingamisega tõmmatakse õhk pinges elundisse ning suukaudselt välja hingates lõdvestatakse antud elund. Vana-eesti massöör kasutab teraapias nii oma sõrmi, labakäsi, randmeid, küünarnukke, küünarvarsi, põlvi kui ka jalalabasid. Sarnaselt idamaiste teraapiatega vaatleb vana-eesti massaaž keha tervikuna ning õlavalu kaebav klient saab siiski ka jalgade ning tuharate pingest vabastamise osaliseks. See on ka põhjus, miks antud teraapiasse tulemiseks vähemalt poolteist tundi tuleks varuda.
        Väga suurt rõhku paneb soonetasumise teraapia esimesele ja viimasele massaažietapile - 'rajalt maha võtmisele' ning 'tagasi raja peale aitamisele'. Esimese leebe kontakti, katsumise ja hällitamisega, tuuakse inimene tavaelu saginast eemale, luuakse soe ja toetatud tunne - massaaž pakub talle eluliselt vajalikku puudutust ja teadmist, et temast hoolitakse ilma midagi vastu nõudmata. Lõpuväestamise ning rahuliku massaažijärgse taastumisega, mille hulka kuuluvad soe tee ja kosutav vestlus, luuakse kliendile turvaline ja kindel argipäeva rütmi naasmine. Pärast massaaži ei tunne inimene ennast üksikutest osadest koosnevana vaid tervikuna, suureneb tema teadlikkus oma kehast.

Massaaži näidustused ja vastunäidustused

        Massaaž on väga sobiv teraapia selja-, õlgade- ja kaelakanguse ning pingepeavalude korral; üldise stressi, väsimuse ja enesetunde languse puhul; kui seedimine on aeglustunud ning raskendatud on keskendumine ja uinumine; kui keha on üleüldiselt pinges ja nii meele kui ka füüsise paindlikkus on vähenenud.
        Igasuguse massaažiga tuleks olla ettevaatlik juhul, kui esinevad südame rütmihäired, liiga kõrge või madal vererõhk, traumad, lahtised haavad, ägedad põletikulised protsessid, nakkushaigused, organite puudulikkus, veenilaiendid, kasvajad, suured sünnimärgid või ägedad nahahaigused. Peale operatsiooni pole massaaž soovitatav varem kui kuue kuu möödudes. 

Eestlastele omane ravimeetod

        Oma senise praktika jooksul olen täheldanud, et sõna 'vana-eesti' pigem hirmutab massaažikliente kui meelitab. Ja ristivastupidiselt mõjub iga võõramaine teraapiastiil paljudele kutsuvalt. Miks ometi?
        Aegade alguses, kui iga eestlane usaldas veel kindlalt looduse hingestatust, kasutas ta oma eluks, olemiseks ja ravitsemiseks ära kõik, mis loodusest võtta oli - taimed, muld, savi, kivid, vesi, tuli. Külakiigel leelotas ta regilaule, saunas vihtles endale tervist ja hüvangut ning ohu korral lausus mõned abistavad loitsusõnad. Ta teadis vaistlikult, et vägi on alati temaga.
        Ilmselt võib panna paljude vallutamiste ja orjastamise arvele, et tasapisi hakkas ka eestlane kiikama mõisa poole, sealseid teadmisi tähtsamaks pidama ning oma põlistest tavadest kaugenema. Mida "targemaks" ja "haritumaks" eestlane sai, seda valivamaks muutus erinevate looduse komponentide suhtes, soovides kasutada vaid eriti tõhusaid raviviise. Sellega kaotati aga ka osake algsest tunnetusest, teadmisest ja oskusest. Niimoodi oleme tasapisi omaks võtnud uskumuse, et meie enda iidne tarkus pole palju väärt ning kõik, mis tuleb kusagilt kaugemalt on see õige ja tõene.
        Ärge saage minust valesti aru. Ka mina pean lugu hiina meditsiinist, usun akupunktide ja energiameridiaanide olemasolu. Samuti hindan india ajurveedat ning hommikuti armastan võimlemise asemel teha joogat. Loomulikult, see kõik toimib. Aga mitte ainult see. Austus idameditsiini vastu ei pea välistama kiindumust põhjamaistesse tervendusviisidesse ning vaistlikult tunnen, et kõige enam toetavad mind siiski pärnaõietee, põhjamaine suitsusaun ning pärimuslik soonte lunastus.

Sissekande kirjutamisel olen kasutanud erinevaid Alar Krautmaniga ilmunud intervjuusid, tema enda kirjutatud kokkuvõtet eesti pärimusmeditsiinist ning vana-eesti massaaži õppekonspekti.