Massaažiteraapiaid on palju-palju, kõige levinum on ilmselt rootsi massaaž (sageli klassikalise massaaži sildi all), kõvasti populaarsust on kogunud ka erinevad idamaised stiilid, mõnevõrra vähem teatakse aga muistsete eestlaste olemust ja väge kandvat vana-eesti massaaži.
Mis on vana-eesti massaaž?
Soonetasumine on läbi riiete matil sooritatav muljumine, mudimine, venitamine, sõtkumine, pigistamine, kloppimine, hällitamine ja väestamine. See on pehme, kuid sügavalt toimiv teraapia, milles on meie esivanemate iidne tarkus teha teisele head, teha väe ja südamega. 'Massaaž võib olla valus, kuid peab olema mõnus!' on üks peamisi Alari õpetussõnu oma Terviseakadeemia õpilastele.
Soonetasumise võtted
Väga suurt rõhku paneb soonetasumise teraapia esimesele ja viimasele massaažietapile - 'rajalt maha võtmisele' ning 'tagasi raja peale aitamisele'. Esimese leebe kontakti, katsumise ja hällitamisega, tuuakse inimene tavaelu saginast eemale, luuakse soe ja toetatud tunne - massaaž pakub talle eluliselt vajalikku puudutust ja teadmist, et temast hoolitakse ilma midagi vastu nõudmata. Lõpuväestamise ning rahuliku massaažijärgse taastumisega, mille hulka kuuluvad soe tee ja kosutav vestlus, luuakse kliendile turvaline ja kindel argipäeva rütmi naasmine. Pärast massaaži ei tunne inimene ennast üksikutest osadest koosnevana vaid tervikuna, suureneb tema teadlikkus oma kehast.
Massaaži näidustused ja vastunäidustused
Igasuguse massaažiga tuleks olla ettevaatlik juhul, kui esinevad südame rütmihäired, liiga kõrge või madal vererõhk, traumad, lahtised haavad, ägedad põletikulised protsessid, nakkushaigused, organite puudulikkus, veenilaiendid, kasvajad, suured sünnimärgid või ägedad nahahaigused. Peale operatsiooni pole massaaž soovitatav varem kui kuue kuu möödudes.
Eestlastele omane ravimeetod
Aegade alguses, kui iga eestlane usaldas veel kindlalt looduse hingestatust, kasutas ta oma eluks, olemiseks ja ravitsemiseks ära kõik, mis loodusest võtta oli - taimed, muld, savi, kivid, vesi, tuli. Külakiigel leelotas ta regilaule, saunas vihtles endale tervist ja hüvangut ning ohu korral lausus mõned abistavad loitsusõnad. Ta teadis vaistlikult, et vägi on alati temaga.
Ilmselt võib panna paljude vallutamiste ja orjastamise arvele, et tasapisi hakkas ka eestlane kiikama mõisa poole, sealseid teadmisi tähtsamaks pidama ning oma põlistest tavadest kaugenema. Mida "targemaks" ja "haritumaks" eestlane sai, seda valivamaks muutus erinevate looduse komponentide suhtes, soovides kasutada vaid eriti tõhusaid raviviise. Sellega kaotati aga ka osake algsest tunnetusest, teadmisest ja oskusest. Niimoodi oleme tasapisi omaks võtnud uskumuse, et meie enda iidne tarkus pole palju väärt ning kõik, mis tuleb kusagilt kaugemalt on see õige ja tõene.
Ärge saage minust valesti aru. Ka mina pean lugu hiina meditsiinist, usun akupunktide ja energiameridiaanide olemasolu. Samuti hindan india ajurveedat ning hommikuti armastan võimlemise asemel teha joogat. Loomulikult, see kõik toimib. Aga mitte ainult see. Austus idameditsiini vastu ei pea välistama kiindumust põhjamaistesse tervendusviisidesse ning vaistlikult tunnen, et kõige enam toetavad mind siiski pärnaõietee, põhjamaine suitsusaun ning pärimuslik soonte lunastus.
Sissekande kirjutamisel olen kasutanud erinevaid Alar Krautmaniga ilmunud intervjuusid, tema enda kirjutatud kokkuvõtet eesti pärimusmeditsiinist ning vana-eesti massaaži õppekonspekti.

